K.E.S. / Sütevaka Kunstiosakonna Lõpetamata Lend
.jpg)
“K.E.S. Sütevaka Kunstiosakonna Lõpetamata lend”
8.10 - 8.11.2025 Pärnu Linnagaleriis
OSALEJAD:
Isabel Aaso-Zahradnikova, Kadri Alesmaa-Visnap, Andrus Joonas, Margit Joonas, Kaie Kal, Kirke Kangro, Neeme Külm, Eneken Maripuu, Maiu Mooses, Tiiu Rebane, Lembe Ruben, Angela Soop, Lea Tammik, Urmas Uustal, Inga Vares.
32 aastat tagasi, 1.oktoobril 1993, sai Pärnus kokku kamp noori inimesi, kes otsisid üheksakümnendate üleminekuajas võimalust oma kunstnikuteed alustada.
“Vastasutatud Sütevaka Kunstiosakond mõjus nagu maagiliselt avanenud uks Hesse või Kafka romaanist. Meie, kes me sellest uksest sisse astusime leidsime end mõttekaaslaste keskelt, intensiivselt loomingulises ruumis.” (Tiiu Rebane)
4 aastaga plaanis kool ette valmistada visuaalse massikommunikatsiooni kunstilise kujundamise spetsialiste. Õppejõudude kaader oli muljetavaldav: Andres Adamson, Margus Tiitsmaa alias Sorge, Jaak Rähesoo, Joosep Tammo, Lilja Blumenfeld, Õie Tilk, Aita Õunap. “Kunstiosakonna puhul oli tegemist huvitava moodustisega – tegemist oli ühelt poolt lausa kunstierialast kõrgharidust pakkuva õppeasutusega, teisalt puudusid sel koolil esialgu kindel struktuur, õppekava ja ka ruumid. Ent kõige tähtsam selle juures oli tahe ja entusiasm, millest osakonna ümber koondunud inimesed – nii õpetajad kui õpilased – lausa pulbitsesid.” (Kalle Keskrand, Plahvatus Pärnus, Müürileht, 07.04.13)
Segastel, entusiastlikel, kriminaalsetel ning ahnetel üheksakümnendatel ootamatult asutatud kunstiõppeasutus mõjus konservatiivsel haridusmaastikul nendele noortele erakorralise võimalusena väljuda seni ühiskonna poolt kujundatud valikuteringist ning astuda üks oluline samm, hüpata tundmatusse kuid iseenda poolt kujundatavasse tulevikku.
Lühike koosõppimise periood sel segase kõikvõimalikkuse ajal on Sütevaka esimest lendu isemoodi liitnud ja toonasest jagatud kogemusest kasvanud häälestatus on loonud omalaadse ühenduse tänaseni. See on mõjutanud igaüht nii maailmatajus kui kunsti mõtestamisel kunstniku või kunstipedagoogina tegutsedes.
K.E.S. / Kunstiosakond. Esimene. Sütevakk/ alias lõpetamata lennu I ühisnäitus Sütevaka-kooli 35-ndal juubelisügisel tähistab toonase juhtkonna ning õpetajate tänuväärset algatust, millest lähtuv säde sütitab osasaanuid tänaseni, mõjutades omakorda järgmist põlvkonda. 15 autorit on võtnud vaatluse alla oma kujunemisteed, mille olulised alguspunktid ristuvad Sütevaka Humanitaargümnaasiumi Kunstiosakonnas. Näitus mõtiskleb põlvkondliku resonantsi võimalustest ja horisontidest. Mis on ühendavad meelelaadid ja otsingud - süvenemine ja mängulisus, õrnus ja vankumatus?
“…jah, see algas siit, süütu sütevaka perioodist. Siit saime tiivad ja loovuse, et siiralt loomingu parandavasse jõusse siiani uskuda - mina ikka usun!” (Margit Joonas)
Kuraator-kujundajad: Inga Vares, Kaili-Angela Konno, Tiiu Rebane
Videointervjuud: Tiiu Rebane
Graafiline disain: Lea Tammik
Audio- ja videoreklaam: Markus Robam ja Mait Visnapuu
Tehniline tugi: Siim Soop
Korraldaja: Pärnu Linnagalerii
Partnerid: Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Kunstikool
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnagalerii
______________
K.E.S. – The Unfinished Flight of Sütevaka Art Department
8 October – 8 November 2025, Pärnu City Gallery
PARTICIPANTS:
Isabel Aaso-Zahradnikova, Kadri Alesmaa-Visnap, Andrus Joonas, Margit Joonas, Kaie Kal, Kirke Kangro, Neeme Külm, Eneken Maripuu, Maiu Mooses, Tiiu Rebane, Lembe Ruben, Angela Soop, Lea Tammik, Urmas Uustal, Inga Vares.
Thirty-two years ago, on 1 October 1993, a group of young people came together in Pärnu, seeking—in the turbulence of the 1990s’ transition years—any possible way to embark on their path as artists. “The newly established Sütevaka Art Department felt like a magically opened door from a novel by Hesse or Kafka. For those of us who stepped through that door, it was an encounter with kindred spirits in an intensely creative space.” (Tiiu Rebane)
The four-year program was intended to train specialists in the artistic design of visual mass communication. The faculty roster was remarkable: Andres Adamson, Margus Tiitsmaa alias Sorge, Jaak Rähesoo, Joosep Tammo, Lilja Blumenfeld, Õie Tilk, Aita Õunap and others.
“The Art Department was a fascinating formation—on one hand it operated almost like a higher education institution offering studies in fine art, while on the other it initially lacked a clear structure, curriculum, or even proper premises. Yet the most important factor was the will and enthusiasm, which both teachers and students radiated in abundance.” (Kalle Keskrand, Explosion in Pärnu, Müürileht, 07.04.2013)
The art school, unexpectedly founded in the chaotic, enthusiastic, criminal and greedy nineties, seemed to these young people in the conservative educational landscape as an extraordinary opportunity to break out of the circle of choices shaped by society and take an important step, to jump into an unknown but self-shaped future.
The short period of learning together in this time of confusing possibilities has united Sütevaka's first flight in a unique way, and the attunement that grew from the shared experience at that time has created a kind of connection to this day. It has influenced everyone both in their perception of the world and in their understanding of art when working as an artist or art educator.
K.E.S. / Kunstiosakond. Esimene. Sütevakk—the first joint exhibition of this “unfinished flight”—is presented on the 35th anniversary autumn of the Sütevaka School. It celebrates the invaluable initiative of the school’s leadership and teachers at the time, a spark that continues to kindle creativity in those who were part of it and, in turn, influences the next generation.
Fifteen artists reflect on their formative journeys, whose crucial starting points intersected in the Sütevaka Art Department of the Sütevaka Humanities Gymnasium. The exhibition contemplates the possibilities and horizons of generational resonance. What are the shared temperaments and quests—absorption and playfulness, tenderness and perseverance? “…yes, it began here, in that innocent Sütevaka period. From here we gained wings and creativity, and the enduring belief in the healing power of art—I still believe in it!” (Margit Joonas)
Curators/Designers: Inga Vares, Kaili-Angela Konno, Tiiu Rebane
Video Interviews: Tiiu Rebane
Graphic Design: Lea Tammik
Audio and Video Promotion: Markus Robam and Mait Visnapuu
Technical Support: Siim Soop
Organizer: Pärnu City Gallery
Partners: Pärnu Sütevaka Humanitarian Gymnasium, Pärnu Art School
Supporters: Cultural Endowment of Estonia, Pärnu City Gallery
LEMBE RUBEN See oli aeg suure vabaduse keskel ja mind ümbritsesid väga sütitavad isiksused. Tegime koos meeletult palju tööd - joonistasime, maalisime ning otsisime omale modelle ja arendavaid tegevusi ka koolivälisel ajal. Siiani oleme paljudega lähedased nii elus kui ka sarnases kunstitunnetuses. Pärnus avastasin enda jaoks graafika! Meile anti võtmed ja vabad käed ning lõpuks ometi sain jääda kahekesi lapsepõlves kunstikoolis põgusalt kohatud armastusega – trükipressiga. See imeline kohtumine leidis aset Karusselli tänava rohelises puumajas. Mind köidab graafikaprotsess - eriti materjalide keemiline-füüsiline allutamine idee teenistusse ning erinevate uute tehnikate omandamine. Lembe Ruben It was a time of great freedom and I was surrounded by very inspiring personalities. We did an incredible amount of work together - we drew, painted and looked for models and developing activities outside of school. We are still close to many of them, both in life and in a similar sense of art. In Pärnu, I discovered graphic art for myself! We were given the keys and free rein, and finally I was able to be alone with the love I had briefly encountered in my childhood at art school - the printing press. This wonderful meeting took place in the green wooden house on Karusselli Street. I am fascinated by the graphic art process - especially the chemical-physical subordination of materials to the service of an idea and the acquisition of various new techniques. “Kasvab” / “Grows” materjalitrükk / material printing 2023 “Niisutab”, materjalitrükk / “Moisturizes” material printing 2023 “Tulistab”, materjalitrükk / “Shoots” material printing 2024 “Enda vangis”, materjalitrükk / “In His Own Prizon” material printing 2024 “Vastasseis”, materjalitrükk / “Confrontation” material printing 2024
TIIU REBANE Vastasutatud Sütevaka Kunstiosakond mõjus nagu maagiliselt avanenud uks Hesse või Kafka romaanist. Meie, kes me sellest uksest sisse astusime, leidsime end mõttekaaslaste keskelt, intensiivselt loomingulises ruumis. Esitan näitusel installatiivset kompositsiooni - situatsiooni, mis sisuliselt sarnaneb nii toonase, 90’ alguse, kui tänase olukorraga, kus kunstnik olemuslikult viibib. Olen maalijana otsinud võimalust laiendada maali piire installatiivsuse või kaasavuse suunas ning Sütevaka koolitus on andnud selleks julgust ja jõudu. Teose keskmes on tool ehk Kunstiosakonna asutaja ja õppejõud Sorge poolt antud esimene ülesanne, mis minul tookord koolist puudumise tõttu tegemata jäi. Näitusetöö andmed: The newly founded Sütevaka Art Department seemed like a magically opened door from a Hesse or Kafka novel. Those of us who entered through this door found ourselves among like-minded people, in an intensely creative space. I present an installative composition at the exhibition - a situation that is essentially similar to the situation that existed at the time, in the early 90s, and today, in which the artist is essentially present. As a painter, I have been looking for an opportunity to expand the boundaries of painting towards installativity or inclusiveness, and the Sütevaka training has given me the courage and strength to do so. At the center of the work is the chair, or the first assignment given by the founder and lecturer of the Art Department, Sorge, which I did not complete due to my absence from school at the time. “Kelmid ja pühakud” / “Crooks and Saints” 2010-2025 valik sarjadest: “Hommage Christian Boltanskile” ning “Pühendus”) / selection from the series: “Homage to Christian Boltanski” and “Dedication” foto, installatsioon; segatehnika / photography, installation; mixed media
ENEKEN MARIPUU Sütevaka Kunstiosakonda sisseastumine oli üks positiivsemaid kogemusi, mis mul on elus üldse olnud seoses kuskile sobitumise või konkureerimisega. Ma ei mäleta sealt minu 18-aastase noore inimese suure ärevusega rohkemat kui seda, et üks komisjoni liige ostis minult ära ühe mu karikatuuri. Ma usun, et see on andnud julgust end väljendada, enda üle naerda ning elamise ärevust vahel just loomingu abil maandada. Osaledes diplomeeritud skulptorina sel näitusel, on mu väljendusvahendiks klassikaline pronks. “Ega töö pole jänes”- olenemata materjali raskusest olen ma püüdnud väljendada üht töömeeleolu ja -seisundit, võistlemise, konkureerimise ja elusolemise talumatut kergust, talumise olemasolematut kergust… Entering the Sütevaka Art Department was one of the most positive experiences I have ever had in my life in terms of fitting in or competing. I don’t remember anything more from there, with all the anxiety of an 18-year-old young person, than the fact that a committee member bought one of my caricatures from me. I believe that this has given me the courage to express myself, laugh at myself, and sometimes manage the anxiety of living through creativity. Participating in this exhibition as a certified sculptor, my medium of expression is classic bronze. “Not even work is a hare” – regardless of the difficulty of the material, I have tried to express a working mood and state, the unbearable lightness of competing, competing, and being alive, the non-existent lightness of enduring… “Ega töö pole jänes” / “Not work is a hare” 2025 pronks / bronze 3 mitte-jänest kõrgusega 23cm / 3 non-hares, height 23cm
INGA VARES Sütevaka-aasta mõjus kui plahvatus. Õpetajate ja õpilaste laetud kooslus, ajale iseloomulik uudsuse elevus ning kooli poolt võimaldatud keskendumise ruum sulatasid kokku piltmõistatuse, mis aastakümneid hiljem “nurgast leituna” lahendajaid otsib. Üks mõjusamaid koolitöid oli Margus Tiitsmaa aka Sorge antud ülesanne - luua kohaspetsiifiline performance. Olulised taipamised saabuvad kogemusena. Nende lahtiharutamiseks kulub aega. Võib usaldada tekkinud küsimustel end juhtida tegelema juba vastava erialaga elukestvalt. Ositi toetub mu tänane ametioskus nüüdseks lammutatud Pärnu Mudaravila hoone betoonist “ringlavale”, kus ühel kevadtalvisel varahommikul sündis performance “Koera süda”. Lavastuskunstnikuna sütitab mind küsimus, kuidas siduda kehastunud tunne/mõte konkreetse ruumiga, uurides objekti ja ümbruse, materjali ja tajuja, vaatleja ja vaadeldava suhteid. Kusagil seal vahel hakkavad asjad juhtuma. Teos kannab toonase tundetooni tänasesse aega. Suletud nurk Pärnu Raekojas, aeg oma tsüklilistes muutumistes, jälle haavatav, ometi kandev. Näitusetöö andmed: “nimetud”, 2025 foto, akrüülleht 100x300x8 Inga Vares The year in Sytevaka was like an explosion. The charged community of teachers and students, the excitement of novelty characteristic of the time, and the space for concentration provided by the school merged together a visual puzzle that, decades later, is still looking for solvers when “found in a corner.” One of the most impactful school tasks was the assignment given by Margus Tiitsmaa aka Sorge - to create a site-specific performance. Important insights come as experience. It takes time to unravel them. You can trust the questions that arise to guide you to engage in the relevant field for the rest of your life. My current professional skills are partly based on the concrete “round stage” of the now demolished Pärnu Mudaravila building, where the performance “Dog’s Heart” was born one early spring morning. As a scenographer, I am ignited by the question of how to connect an embodied feeling/thought to a specific space, exploring the relationships between object and surroundings, material and perceiver, observer and observed. Somewhere in between, things start to happen. The work carries the emotional tone of that time into today. A closed corner in Pärnu Town Hall, time in its cyclical changes, once again vulnerable, yet enduring. Exhibition work details: "unnamed", 2025 photo, acryl sheet 100x300x8
ANDRUS JOONAS Andruse kirglik loomus sai Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist vajamineva materjali, et põlema jäädagi: kool pakkus talle piisavalt hea seltskonna, et koos luua ja areneda - piisavalt intrigeerivad õpetajad, kellele vastu vaielda - piisavalt palju võimalusi kunstiteoste eksponeerimiseks. Pärast esimest aastat Pärnus läksid paljud meist EKAsse edasi ja said sisse. Andrus oli üks neist, kes ei saanud sisse, ja see näris teda päris kõvasti - siit edasi otsustas ta aga alustada personaalnäitustega ja saata kõik need, kes tema ponnistusi ei hinnanud, sinnasamusessegi. Ta oli kogu elu kirglik ja väga produktiivne kunstnik, jah, see algas siit süütu Sütevaka perioodist… Näitusetöö andmed: ALEDOIA “Olemise laul” õli lõuendil 2010 ALEDOIA “The Song of Being” oil on canvas 2010 4 maali 100x100 ALEDOIA “Südamelaul” õli lõuendil 2008 ALEDOIA “ The Heart Song” oil on canvas 2008 4 maali 80x80 Andrus Joonas Andrus' passionate nature received the necessary material from Pärnu Sütevaka Humanities High School to stay ablaze: the school offered him a good enough company to create and develop together - enough intriguing teachers to argue with - enough opportunities to exhibit his artwork. After the first year in Pärnu, many of us went on to the Estonian Academy of Arts and got in. Andrus was one of those who didn't get in, and that gnawed at him pretty hard - from then on, however, he decided to start having solo exhibitions and send all those who didn't appreciate his efforts to the same place. He was a passionate and very productive artist all his life, yes, it started from the innocent Sütevaka period… ALEDOIA “Olemise laul” / “The Song of Being” õli lõuendil / oil on canvas 2010 4 maali / paintings 100x100 ALEDOIA “Südamelaul” / “ The Heart Song” õli lõuendil / oil on canvas 2008 4 maali / paintings 80x80
MARGIT JOONAS …jah, see algas siit süütu Sütevaka perioodist. Siit saime tiivad ja loovuse, et siiralt loomingu parandavasse jõusse uskuda - mina ikka usun! Ma ei ole küll pikalt personaalnäituseid ise teinud, aga minu EKA maaliõppejõud Tiit Pääsuke ütles mulle üsna hiljuti, et maalimine ongi vanade inimeste ala - ma ootan seda hingestatud hetke, kui saabub paras vanus, et taas maalima hakata. Seniks olen pikalt olnud maaliõppejõud, kunstiõpetaja, linnakunstnik ja see kõik on pakkunud mulle rohkem väljakutseid ja rõõmu, kui olen julgenud loota või elult tahta… Näitusetöö andmed: “Prisjadim na dorožku” 2021 “Istume enne teeleminekut” / "Let's sit down before we hit the road” Videos on kasutatud lavastaja/stsenarist Merle Karusoo projekti “Kes ma olen? Ma olen eesti keele õpetaja” Laval on Angelika Soomets, Anne Meldre, Inguna Joandi, Irina Bahramova, Krismar Rosin, Margit Joonas, Mari-Mall Feldschmidt, Martin Tikk Margit Joonas …yes, it all started here, from the innocent Sütevaka period. This is where we got the wings and creativity to sincerely believe in the healing power of creation - I still do! I haven't had solo exhibitions for a long time, but my EKA painting lecturer Tiit Pääsuke told me quite recently that painting is the domain of old people - I am waiting for that soulful moment when the right age comes to start painting again. So far, I have been a painting lecturer, art teacher, urban artist for a long time, and all of this has offered me more challenges and joy than I dared to hope for or want from life... “Prisjadim na dorožku” / “Istume enne teeleminekut” / "Let's sit down before we hit the road” 2021 videosalvestus / video recording 1:21:30 Lavastaja/dramaturg Merle Karusoo projekt “Kes ma olen? Ma olen eesti keele õpetaja” / Project “Who am I? I am an Estonian language teacher” by director/playwright Merle Karusoo. Laval on / On stage are: Margit Joonas, Angelika Soomets, Anne Meldre, Inguna Joandi, Irina Bahramova, Krismar Rosin, Mari-Mall Feldschmidt, Martin Tikk
KAIE KAL Sütevaka aeg - üks väga oluline aeg ja algus. Avastamisest, süvenemisest, piiritust rõõmust ning kergusest tulvil aeg. Olime ka öösiti koolis ja maalisime-joonistasime - muidugi mitte igal ööl aga tuli ette ja seda kõike puhtast Elurõõmust. Aitäh õpetajatele ja kaasõpilastele. Esitan näitusele maali : "Taimed ja vesi - taevas ja maa ning sina nende keskel - üks ja seesama" Sina ja tema ja taimed - taevas, vesi ning maa ja kõik teised olendid - meid kõiki ühendab üks ühine Elusus - miski mis on meis kõigis üks ja seesama. Näitusetöö andmed: "Taimed ja vesi - taevas ja maa ning sina nende keskel - üks ja seesama", 2025 autoritehnika (tekstiil, paber), akrüülvärv Kaie Kal A time of fire - a very important time and beginning. A time full of discovery, deepening, boundless joy and lightness. We were also at school at night and painted and drew - of course not every night, but it happened and all of this out of pure Joy of Life. Thank you to the teachers and fellow students. I am submitting a painting to the exhibition: "Plants and water - sky and earth and you in the middle of them - one and the same" You and him and plants - sky, water and earth and all other creatures - we are all connected by one common Life - something that is one and the same in all of us. "Taimed ja vesi - taevas ja maa ning sina nende keskel - üks ja seesama" / "Plants and water - sky and earth and you in the middle of them - one and the same" 2025 autoritehnika (tekstiil, paber), akrüülvärv / author's technique (textile, paper), acrylic paint
MAIU MOOSES Pärnu aeg seostub eelkõige inimestega. Ühel väljal, igaüks omas rütmis, kuid samas koos. Hõbedast ehete loomise protsessi üks osa on olnud pintslijoonistused. Vaadeldes okste ja kõrreliste liikumisi. Järgmises etapis on joonistatud läbi enda, edastades kogemust, mis eelmises etapis on saadud. Keskendudes liikumisele on tabatud väikesi muutusi, mis metallis kujundina tööle hakkavad. Näitusetöö andmed: ,,Hingamine ́ ́ 2022 ehted, hõbe Maiu Mooses Pärnu time is primarily associated with people. In one field, each in their own rhythm, but together at the same time. One part of the process of creating silver jewelry has been brush drawings. Observing the movements of branches and grasses. In the next stage, I have drawn through myself, conveying the experience gained in the previous stage. By focusing on movement, I have captured small changes that begin to work as a shape in the metal. ,,Hingamine ́ ́ / ,,Breathing ́ ́ 2022 ehted, hõbe / jewelry, silver
KIRKE KANGRO “Süda on ainuke lill”, 2025 skulptuur, roostevaba teras Sütevaka kunstiõpingute ajal olin 18-19 aastane, liikusin kodu ja Pärnu vahet üksnes hääletades, sest bussipileti jaoks ei olnud raha. Nende sõitudega kaasnes laiapõhjaline suhtluskoolitus väga erinevate inimestega. Kuulsin palju lugusid, see oli suurte muutuste aeg. Ühekorraga muutusid inimeste isiklikud suhted, igapäevane elu, kogu ühiskond ja terve ümbritsev maailm. Kandsin käekoti põhjas väikest kööginuga – õnneks ei tulnud mul seda kordagi kasutada. Ainus asi, mis sel perioodil kordagi värvi ei muutnud, oligi see väike sakiline nuga. Teose pealkiri on laen Ono no Komachi luuletusest, mis ilmus umbes samal ajal eesti keeles klassikalise jaapani luule antoloogias. Ono no Komachi 9. sajandil kirjutatud tanka põhiteema ongi muutlikkus. värvi muutmata puistavaist oma lehti meie muutlikus maailmas inimese süda on ainuke lill (Tõlkija Rein Raud) Kirke Kangro “The Heart Is the Only Flower”, 2025 sculpture, stainless steel During my art studies at Sütevaka I was 18–19 years old, traveling between home and Pärnu only by hitchhiking, as I had no money for bus tickets. Those journeys became a wide-ranging school of human encounters, filled with conversations with very different people. I heard many stories; it was a time of great change. People’s personal relationships, daily lives, society, and the surrounding world all shifted at once. In my handbag I carried a small kitchen knife—luckily I never had to use it. The only thing that did not change its color during that period was this little serrated knife. The title of the work is borrowed from a poem by Ono no Komachi, which appeared in Estonian translation around the same time in an anthology of classical Japanese poetry. The central theme of Ono no Komachi’s 9th-century tanka is impermanence. Without changing color in the emptiness of this world of ours, the heart of man fades like a flower. (Translated by Kenneth Rexroth and Ikuko Atsumi)
NEEME KÜLM Teos on kui jätk ja äratõuge teosest "Postament", mille teostasin näitusele "Midagi on õigemat selles" koos Alice Kasega ,Tartu Kunstimaja 2023 aastal. Midagi enda seest välja hingata ei ole mulle kerge, kipun visuaali üle dekoreerima või liialt välja puhastama. Ei ole selgemat mõtet, kui teos ei vaja tähenduse kirjeldust, vaid mõjub kui kirjeldatud mõte. Mind ennast huvitab teostes autori mõtete eksponeerimise viisid. See viis, kuidas oleme harjunud, mis on moes ja see, mida me avastame, näha märkame. Ma ei otsi enam kõiges perfektsust, pigem mõtete kvaliteeti. Kas on võimalik visuaaliga edasi anda asjade tuuma, mine tea? Armastan neid töid ja hunnitud detaile, mis on lihtsuse alla varjunud, kui põõsalind lehtede varju, neid märkamise tabavaid hetki. Näitusetöö andmed: ,,Postamendi nahk ́ ́ 2025 skulptuur Neeme Külm The work is a continuation and a departure from the work "Pedestrian Post", which I created for the exhibition "Something is more right in this" with Alice Kask, Tartu Art House in 2023. It is not easy for me to breathe something out from within myself, I tend to overdecorate or overclean the visual. There is no clearer idea if the work does not need a description of its meaning, but rather has an effect as the thought described. I am interested in the ways in which the author's thoughts are exposed in the works. The way in which we are used to what is fashionable and what we discover, see, notice. I no longer look for perfection in everything, but rather the quality of thoughts. Is it possible to convey the essence of things with visuals, you know? I love these works and the piled up details that have been hidden under simplicity, like a bush bird in the shadow of leaves, these striking moments of observation. Exhibition work details: ,,Pedestal Skin ́ ́ 2025 sculpture
KADRI ALESMAA-VISNAP Maal Ajajoon on pühendatud esimesele kursusele, tähistab ühiselt läbitud algust ning aja siduvat jõudu. Loominguliste noorte seltskond Pärnus 1993. aasta sügisest 1994. aasta suveni ehk Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonna esimene kursus. Ajajoon 2025 Õli lõuendil, 140x200 cm Kadri Alesmaa-Visnap The painting Timeline is dedicated to the first year, symbolizing the beginning we have gone through together and the binding power of time. A group of creative young people in Pärnu from the autumn of 1993 to the summer of 1994, or the first year of the art department of Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium. Timeline 2025 Oil on canvas, 140x200 cm
ANGELA SOOP (KAILI-ANGELA KONNO) Mulle jättis jälje valgus ja inimesed selles. Mere äärne, aias, pargis, maja taga, õhtuses ruumis, hommikus, öös, silmades. Näitusel on kohaspetsiifiline teos “Kaev”, mis võib eemalt paista kumava postina, aga sellesse sisenedes näeb taevast, mis kallab valgust põhjas seisjale. Õrn sein loob eraldatuse ruumist, samas näed ja oled kohal. Küll varjatult, aga oled. Valgustatud mahedalt, sügavalt, pikaajaliselt. Sütevaka periood oli selline. Kangateosed “Kasv”, millest eksponeerimisele tulevad 1-3, on 25-st tööst koosnev seeria, mis on valminud aastatel 2020-2025 ja kuuluvad neljaosalise isikunäituse seeriasse “sõda ja rahu”. “Kasv” ehk mähitud maalid on kihiline muutumine, teisenemine, kattumine, hõrendumine, tihendumine, hoidmine, mähkimise tõttu kaitsmine, sideme ümber sidumine, haava vaikne varjatud kinnikasvamine, aeglane paranemine. Näituse tööd: Kaev 2025 kangas Kasv 2020-2025 kangas Angela Soop (Kaili-Angela Konno) The light and the people in it left a mark on me. By the sea, in the garden, in the park, behind the house, in the evening room, in the morning, at night, in the eyes. The exhibition features a site-specific work “The Well”, which may appear from a distance as a glowing post, but when you enter it, you see the sky, which sheds light on those standing at the bottom. A delicate wall creates separation from the space, but at the same time you see and are present. Hidden, but you are. Lit softly, deeply, for a long time. The fiery period was like this. The fabric works “Growth”, of which 1-3 will be exhibited, are a series of 25 works, completed in 2020-2025 and are part of the four-part solo exhibition series “War and Peace”. “Growth” or wrapped paintings are layered change, transformation, overlapping, thinning, compaction, holding, protection due to wrapping, tying around a bandage, the silent hidden overgrowth of a wound, slow healing. Works in the exhibition: Well 2025 / textile Growth 2020-2025 / textile
URMAS UUSTAL Sütevaka kunstiosakonnaga liituma ahvatles mind võimalus modelli joonistada. Eks sellest praktikast on kasu siiani. Sellel näitusel minult mõned maalid: Ilmutus. Õli ,2025 Poistekas. Õli, 2025 Meestekas. Õli, 2025 Flora. Õli, 2025 Anamorfne autoportree. Akrüül, 2017 Miks mul midagi välja ei tule? Õli, 2025 Urmas Uustal I was tempted to join the fiery art department by the opportunity to draw a model. That practice is still useful today. Some of my paintings in this exhibition: Revelation. Oil, 2025 Boyish. Oil, 2025 Manly. Oil, 2025 Flora. Oil, 2025 Anamorphic self-portrait. Acrylic, 2017 Why can't I come up with anything? Oil, 2025
ISABEL AASO-ZAHRADNIKOVA Sütevakas leidsin eest ootamatult inspireeriva seltskonna ning harjumuse mõelda, et kõik on võimalik. Skulptuuride konservaatorina on üks osa minu igapäevasest tööst mäletada midagi, mida enam ei ole. Kuna galerii asukoht on olematuks muutunud Nikolai kiriku vastas, siis tegin katse modelleerida vanade fotode järgi väikevormide repliigid tolmuks saanud kiriku kantslilt ja Pistohlkorsi hauamonumendilt. Aknalaual lebavatelt vanadelt fotodelt võib neid eeskujusid otsida. Jaak Jõerüüt: „On olemas tõsiasi, et kui väga kaua ja süvenenult mõelda kellestki või millestki, keda või mida pole kunagi näinud, siis saad äkki aru, et sa juba mäletadki teda või seda.“ Näitusetöö andmed: “Kajab”, 2025 Plekk, puit, kips. Isabel Aaso-Zahradnikova In Sütevaka I unexpectedly found inspiring company and the habit of thinking that everything is possible. As a conservator of sculptures, one of my daily jobs is to remember something that no longer exists. Since the gallery’s location has become non-existent, opposite the Nikolai Church, I tried to model small replicas of the church pulpit and the Pistohlkors tombstone from old photographs. You can look for these models in the old photographs lying on the windowsill. Jaak Jõerüüt: “There is a fact that if you think very long and deeply about someone or something that you have never seen, you suddenly realize that you already remember him or her.” Exhibition work details: “Echo”, 2025 Stain, wood, plaster.
